Tartu linna hoonetele antud energiamärgised indikeerivad kui palju tööd on tehtud ja kui palju tööd on veel hoonete energiatõhususe valdkonnas teha. Loomulikult ei saa täielikku seost tõmmata energiamärgise, renoveerimise ja renoveerimisteadlikkuse vahele. Samas saab siiski lugeda energiamärgise koostamist üheks indikaatoriks, mille alusel saab hinna elanike valmidust renoveerimiseks – on suurem tõenäosus, et elamus on hakata arutama renoveerimisteemade üle.

Ehitusregistri Statikstikaportaal võimaldab sellekohast infot hankida. Järgnevates lõikudes on energiamärgiste statistika Tartu linnas kasutusel olevate elamute kohta – kahjuks tänasel päeval ei võimalda portaal eristada erinevaid elamuid ja järgnev statistika elamute kohta hõlmab ühe korteriga elamuid, kahe või mitme korteriga elamuid, hooldekandeasutuste ja ühiselamute hooneid. Vastavalt statistikaportaali väljavõttefiltritele saab eristada omavalitust Tartu linna (edaspidi KOV), mille moodustavad Tartu linn, Ilmatsalu ja Märja alevik ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse külad. Tartu linnalise piirkonna (Tartu linn ennem viimast haldusrehvormi) kirjeldamiseks on edaspidi kasutatud sõna linn.

Tartus (KOVis sh Tartu linn koos külade/alevikega) on kokku 9686 kasutusel olevat elamut (ehitusaastaga 0…2020), nendest 9132 linnas (koos mitteeluhoonetega on hooneid 12912, millest 11947 linnas). Elamutest 7171 on ehitusaastaga kuni 1990 ja 6204 elamut ehitusaastaga 1950-1990.

Energiamärgiseid on Tartu KOVis elamutele välja antud 1107 tk, millest 1022 on väljastatud linnas paikenvatele hoonetele – kõigist elamute energiamärgistest 412 tk moodustavad märgised mis on antud välja ennem 2013. aastat ning ülejäänud ehk 695 märgist on välja antud pärast 2013. aastat – vahepeal on energiamärgise arvutuspõhimõtteid muudetud. Koos mitteeluhoonetega on energiamärgiseid kokku 1305 tk, millest 1216 tk linnas. KOVis on ca 11%-l eluhoonetest olemas energiamärgised. Energiatõhususe klassiga A ehk A-klassiga energiamärgiseid on 44 elamul (11 ennem 2013.a/33 pärast 2013.a), millest 39 paiknevad linnas ning B-klassiga märgiseid 144 tk (11/133), millest 121 tk on linna elamutele.

Kuni 1993. aastani (KredExi toetust on seni saanud taotleda enne 1993. aastat ehitatud korterelamu korrastamiseks) ehitatud majadele on välja antud 672 energiamärgist (millest 632 tk linnas), nendest 23 märgist A-klassiga (linnas 21) ja 29 märgist B-klassiga (23 linnas) – viimastest vastavalt 3 (kõik linnas) ja 2 (üks linnas) on energiamärgised mis antud välja ennem 2013. aastat.

Seega on hoonete energiatõhususe valdkonnas veel pikk tee minna, et saavutada nii Euroopa kui riiklike energiatõhususe ja kliimaeesmärke aga mis kõige olulisem tagada elanikele parem elukeskkond ja tervis. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 näeb ette, et 2030. aastaks peaks olema vähemalt 50% korterelamutest ja 40% väikeelamutest energiatõhususarvuga ehk energiaklassiga C. Tartu linna energia- ja kliimakava “Tartu energia 2030“ toetab seda eesmärki linna poolsete abistavate ja toetavate tegevustega.

Samuti on abivalmis Tartu Regiooni Energiaagentuur (korteriühistule ja koduomanikule) pakkudes korteriühistutele ja koduomanikele igapäevaselt nõustamist aga ka erinevaid teenuseid sh nii energiamärgise kui ka energiaauditi koostamist. Agentuur on osalenud ja osaleb mitmetes Euroopa projektides (näiteks SmartEnCity), mis on suuantud korteriühistute toetamisele ja uute lahenduste piloteerimisele, mille raames korterielanikud on saanud mitmekülgset abi alates rahalisest toetusest kuni nõustamiseni ja  mõõteseadmete paigaldamiseni. Näiteks vaatamata selle, et osad mõõteseadmed on paigaldatud, ootame renoveerimist planeerivaid korteriühistuid osalema pilootprojektis milles on võimalik lasta hoonesse paigaldada mõõteseaded mis aitavad hinnata renoveerimistulemust ja anda soovitusi paremate tulemuste saavutamiseks – uuri edasi siit.

Tutvu graafikutega energiamärgise statistika kohta allpool.