Kogukonnaenergeetika Eestis vajab arendamist

Artikkel on esmakordselt avaldatud Eesti biokütuste ühingu ajakirjas “Põlevad ja mittepõlevad energiaallikad” 2018/2019. Lae kogu ajakiri alla SIIT.

NELE IVASK, ÜLO KASK, TREA

Taastuvate energiaallikate kättesaadavus ning aina laialdasem kasutuselevõtt on soodsaks pinnaseks kogukondade ja üksikisikute laiemaks kaasamiseks energiaturul. Mitmekesiste taastuvate energiaallikate (päike, tuul, biokütused, maasoojus jne) ja tehnoloogiate taskukohasemaks muutumine võimaldab kodanikel aina rohkem aktiivselt energiatootmises osaleda ja tarbida igapäevaelus oma toodetud energiat ning ülejääki maha müüa.

Heaks väljundiks elanike suuremale kaasamisele oleks kogukonnaenergeetika ehk energiaühistute teke ning nende toetamine kohalikul ja riiklikul tasemel. Euroopa Liidu juhtivates instantsides on tõdetud, et kogukonnaenergeetika arendamine on üldiselt perspektiivne ja kestlik viis suurendada taastuvate energeetikaallikate osakaalu energiatootmises, energiasõltumatust ja energiavarustuse kindlust.

Mis on kogukonnaenergeetika?

Kogukonnaenergeetika on kogukondlik ühistegevus (näiteks külaelanikud, korteriühistu, väikesaare elanikud jne), mille peamine eesmärk on ühistule kuuluvate seadmete abil toota, jaotada ning müüa oma liikmetele elektrit ja soojust energiakulude vähendamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks ja/või teha ühtlasi investeeringuid elektri ja soojuse tootmisse eesmärgiga osaleda elektriturul müüjana (tulevikus nt ka autokütuse tootjana (vesinik) ja osalejana kütuste turul). Kõige levinum kogukonnaenergeetika avaldumisvorm EL-is on energiaühistute loomine.

Jõulisem surve Euroopa Komisjonist

Kogukonnaenergeetikast kui ühelt poolt energiasüsteemide ja energiavarustuse säästlikumaks muutmise ja teiselt poolt laialdasema

kodanike kaasamise vormi arendamise vajalikkust rõhutatakse ka Euroopa Liidu tasandil. Sellest räägib ilmekalt Euroopa Komisjoni tahe tuua kogukonnaenergeetika valdkond jõuliselt sisse uude EL-i taastuvenergia direktiivi. Esimest korda on ettepanekutes energiaühistud defineeritud EL-i tasandil. Praeguste ettepanekute järgi tekib ka liikmesriikidel kohustus igati soodustada ning toetada energiaühistute teket.

PEJ päikeseenergia päikseenergia TREA Ülo Kask Nele Ivask

Päikseenergiat saaks toota ka kogukonniti, ülejääki maha müües. Foto: Martin Kikas

Energiaühistud Eestis

Kogukonnaenergeetika teema on viimastel kümnenditel jõudsalt arenenud Euroopa läänepoolsemates riikides ning tõusnud viimastel aastatel päevakorda ka Eestis. Esimeseks tõsisemaks katseks Eestis oli aastatel 2014–2015 Eesti Arengufondi ellu kutsutud energiaühistute mentorprogramm, mille käigus valiti kümme potentsiaalset energiaühistut, kellel võimaldati kaasatud mentorite abil oma algatust arendada. Peamised valdkonnad, milles abi pakuti, olid õiguslikud, finantseerimisalased, inimeste kaasamise ja tehnoloogiatega seotud küsimused. Paraku kestis programm vaid ühe aasta, mis osutus liiga lühikeseks perioodiks, et oleks jõutud mõnda neist valitud algatustest lõpuni välja elujõuliseks energiaühistuks arendada. Programmi üks kasulik tulem oli aga väga hea ülevaade takistustest ja probleemidest, millega energiaühistute algatajad silmitsi seisid ning millest mõned olid tol ajal ületamatud (näiteks seadusandlikud piirangud).

Co2mmunity projekt TREA-s

Praegu on taas ette võetud tõsisem katse valdkonda elavdada. Tartu Regiooni Energiaagentuur osaleb alates 2017. aastast partnerina koostööprojektis Co2mmunity (rahastatud Interregi Läänemere piirkonna programmist 2014–2020), mis koondab partnereid kõigist Läänemere regiooni riikidest, toob kokku nende kogemused kogukonnaenergeetika arendamisel, võimaldab kogemuste vahetust ning toetab nii riigi kui ka kogukonna tasemel võimekuse kasvu kogukondlike energiaühistute algatamisel ja elluviimisel.

Projekti käigus on võimalik tutvuda ja õppida näiteks Saksamaa ja Taani kogemusest, kus peaaegu pool installeeritud taastuvenergia tootmisvõimsusest on juba eraisikute omanduses ning energiaühistute loomine on väga levinud. Näiteks Saksamaal registreeritud energiaühistute arv oli 2016. aasta lõpuks 1024. Igas projektis osalevas riigis on moodustatud energia ühistootjate kogukond (ingl RENCOP – Renewable Energy Cooperation Partnership), mille eesmärk ja missioon on nõustada uusi ja olemasolevaid energiaühistute algatusi.

Co2mmunity projekti käigus koondatakse ka andmebaas olemasolevatest energiaühistutest kogu Läänemere regioonis ning luuakse kogukonnaenergeetikat käsitlev terviklik dokument suurendamaks riikide ja regiooni erinevate taastuvenergia eest vastutavate otsustustasandite võimekust ja teadmisi kogukonnaenergeetika arendamisel.

Kui tunnete huvi energiaühistute teema vastu, palume lahkesti pöörduda TREA poole (Co2mmunity projektijuht Nele Ivask, nele.ivask@trea.ee )

Infoallikad

Rohkem infot Energiaühistute mentorprogrammi kohta: https://energiayhistud.ee/energiauhistud/tutvustus/

Rohkem infot energiaühistute kohta kogu Euroopas: www.rescoop.eu/

Rohkem infot Co2mmunity projekti kohta: http://co2mmunity.eu/

Tulemas:

  1. TEUK XXI

    14. nov. kell 09:0016:00

Jälgi meid Facebookis!