Projekti ENPOR raames kujundatud poliitikasoovitused

Projekti ENPOR raames toimusid TREA juhtimisel alates 2021 aasta kevadest Tartu korterelamu renoveerimise töögrupi kohtumised. Töögrupi kohtumiste eesmärgiks oli a) renoveerimis takistuste kaardistamine b) renoveerimisvõikemuse/-võimetuse defineerimine c) renoveerimis takistuste analüüs d) korterelamute renoveerimisvõimekuse tõstmise ettepanekud. Töögrupi kohtumisetel väljakujunenud ettepanekud formuleeriti TREA poolt ja esitati 2022 aasta lõpus KredExile ja Tartu Linnavalitsusele.

Tartu korterelamu renoveerimise töögrupi kohtumistel väljatöötatud ettepanekud parendamaks KredExi hoonete rekonstrueerimismeedet ja suurendamaks renoveerimisvõimekust Tartu linnas.

1. Ettepanekud riiklikule regulatsioonile:

1.1. Renoveerimisvõimekuse tähtsustamine valdkondlikus regulatsioonis ja seadusandluses.

1.1.1. Soovitame tähtsustada renoveerimisvõimekust ja selle arendamise võimalusi, mis avaksid uusi võimalusi korterelamute renoveerimist hoogustada. Renoveerimisvõimekuse edendamine peaks olema riikliku renoveerimistegevuse prioriteet.

1.1.2. Teeme ettepaneku hoogustada ajalooliste hoonete terviklikku renoveerimist.

1.2. Osapoolte võimekuse tõstmine ja osalemine renoveerimiseprotsessis.

1.2.1. Teeme ettepaneku kohandada korterelamu renoveerimise teenuseahelat viisil, mis annaks üürnikele koos üürikorteri omanikuga (või selle esindajana) sõnaõiguse korterelamu renoveerimist puudutavates otsustes kaasa rääkida.

1.2.2. Teeme ettepaneku kohandada renoveerimist puudutavat teavitust nii, et ka teise keeleruumi kuulujatel oleks juurdepääs renoveerimise alasele teabele.

1.2.3. Teeme ettepaneku luua võimalus digitaalsete tööriistade laiemaks kasutuseks ühistu osalusprotsessis ja selle tööprotsessi kitsaskohtade (nt osalejate nimekirja koostamine virtuaalse kohtumise käigus vms) ületamiseks.

1.2.4. Teeme ettepaneku moodustada Ida-Virumaale regionaalne energiaagentuur, mis korraldaks renoveerimistegevust selles regioonis. Näidisena võib kasutada Tartu Regiooni Energiaagentuuri tegevust Lõuna-Eestis.

1.3. Riiklike toetusmeetmete kohandamine renoveerimisvõimekuse suurendamiseks.

1.3.1. Teeme ettepaneku tagada riikliku renoveerimistoetuse rahastus ühtlaselt vähemalt 10 aastaks.

1.3.2. Teeme ettepaneku riiklikult toetada vaid elamute terviklikku renoveerimist ja renoveerimisvõimetuse ülesaamiseks luua täiendavad meetmed energiavaesuses olevate ühistute toetamiseks tervikliku renoveerimise protsessis.

1.3.3. Teeme ettepaneku luua kobarrenoveerimiseks vajalik taotlusprotsess koos ühishangete tegemiseks vajalike lihtsustuste ning ühistute võimekuse parendamiseks vajalike meetmetega.

1.3.4. Teeme ettepaneku luua asumipõhise tervikrenoveerimise vajalik taotlusprotsess koos ühishangete tegemiseks vajalike lihtsustuste, ühistute võimekuse parendamiseks vajalike meetmete ning hoonete vahelise ala parendamise toetusmeetmetega.

2. Ettepanekud Tartu linnale:

2.1. Teeme ettepaneku asumipõhise renoveerimise suurprojekti ellu kutsumiseks Tartus, mis looks tingimused tervet linnaosa (või muud asumit) hõlmava renoveerimisplaani väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

2.2. Teeme ettepaneku taotleda ELENA toetust asumipõhise renoveerimise toetamiseks Annelinnas.

2.3. Teeme ettepaneku luua Tartus võtmed-kätte põhimõttel toimiv renoveerimise nõustamise täisteenus.

2.4. Teeme ettepaneku sõlmida kogukondlikud kokkulepped nende organisatsioonide ja ühendustega, kes aitavad kaasa korterelamute tervikliku renoveerimise mahu suurendamisele. Kavandatavad kogukondlikud kokkulepped sõlmitakse huvitatud organisatsioonide ja ühendustega kogukonna võimestamiseks, lähtudes Tartu Energia 2030 arengukavas ettenähtud tegevustest.

2.5. Teeme ettepaneku algatada dialoog Tartu üürnike, kinnisvaraettevõtete ja ülikoolide vahel, et kaardistada üürituru probleeme ja ennetada nende negatiivset mõju.

 

Viimases KredExi hoonete rekonstrueerimistoetuse määruses (avaldatud kevad 2013) näeme juba mitmeid parandusi, mis on saanud innustust meie soovitutest ja ühiskonna tagasisidest.

1. 1. Renoveerimisvõimekuse tähtsustamine valdkondlikus regulatsioonis ja seadusandluses:

1.1.1 Soovitame tähtsustada renoveerimisvõimekust ja selle arendamise võimalusi, mis avaksid uusi võimalusi korterelamute renoveerimist hoogustada. Renoveerimisvõimekuse edendamine peaks olema riikliku renoveerimistegevuse prioriteet.

• – Viimase rekonstrueerimistoetuse määruse raames saab kortermaju renoveerida vaid täies mahus. Ainult väljaspool Tartut ja Tallinnat on võimalik hooneid renoveerida madalamale, kui C-energiaklassi (D)  ja mitte kasutada soojustagastusega ventilatsiooni. Kuid need hooned tuleb ikkagi soojustada, vahetada aknad, vahetada ja soojustada katus, paigaldada uus küttesüsteem ja paigaldada mehaaniline väljatõmbeventilatsiooni. Millega täidetakse tervikrenoveerimise tingimused.

1.1.2 Ajalooliste hoonete tervikliku renoveerimise edendamine.

– Ajaloolise või muinsuskaitse all oleva hoone tervikrenoveerimisel on 10% lisatoetus, aga mitte rohkem kui 50%.

1. 2 Osapoolte võimekuse tõstmine ja osalemine renoveerimiseprotsessis.

1.2.1 Üürnike rolli suurendamine korterelamu renoveerimisprotsessis ja nende kaasamine otsustusprotsessi koos üürikorteri omanikuga (või tema esindajana).

• – Regulatiivsel tasandil ei saa valitsus üürnike ja nende otsustusprotsessi kaasamisega palju ära teha. Renoveerimise rahaline kohustus on omaniku vastutus ja üürnik ei saa seda kohustust omaniku ees võtta. Eestis ei ela tavaliselt üürnik väga kaua ühes korteris ja väga harva kogu elu. Aga siiski on võimalus, et korteriomanik annab üürnikule volikirja, mille alusel saab üürnik osaleda KÜ üldkoosolekul ja otsustada renoveerimist.

1.2.2 Renoveerimisteabe pakkumine ka muukeelsetele inimestele.

 – KredEx on aktiivselt hakanud tegelema Ida-Virumaa ja muukeelsete inimestega, et ka neile viia renoveerimis teemalist informatsiooni.

1.2.3 Spetsiaalse energiaagentuuri loomine korterelamute renoveerimise ja muude energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tegevuste toetamiseks peamises muukeelses Ida-Virumaa piirkonnas. Näitena võib tuua Tartu Regiooni Energiaagentuuri.

– Uusi energiaagentuure ei ole loodud. Kuid KredExi eestvedamisel on loodud maakondlike arenduskeskuste juurde üle Eestiline renoveerimiskonsultantide võrgustik. Nende konsultantide abil on võimalik saada ka konsultatsiooni teistes keeltes.

1.2.4 Korteriühistu juhatuse liikme töötasu katmine riikliku ekonstrueerimistoetusega.

– KredEx tegi korteriühistutele kohustuslikuks tehnilise konsultandi palkamise, kes on  renoveerimise projektijuht. Nad aitavad teha ja teevad korteriühistule kõiki administratiivseed tööd alates toetuse taotlemisest kuni garantiidokumentide vormistamiseni pärast renoveerimist. Seega on ühistu juhatuse liikmetel palju vähem tööd. 

1. 3 Riiklike toetusmeetmete kohandamine renoveerimisvõimekuse suurendamiseks:

1.3.1 Riikliku renoveerimistoetuse finantseerimine vähemalt 10 aastaks.

• – KredEx kasutab renoveerimise toetamiseks EL-i raha, siis ei ole võimalik seda pikalt ette planeerida. Kuid seekord (toetusperiood 2022-2027) on renoveerimisraha summa üle 350 miljoni euro. KredEx otsustas selle summa jagada kolmele-neljale aastale. Nii jõuavad kortermajad valmistuda ja ka ehitushinnad ei tohiks suure nõudluse taustal tõusta.

1.3.2 Riiklikult toetada vaid elamute terviklikku renoveerimist ja renoveerimisvõimetuse ülesaamiseks luua täiendavad meetmed energiavaesuses olevate ühistute toetamiseks tervikliku renoveerimise protsessis.

– Tartus ja Tallinnas on lubatud ainult tervikrenoveerimine.

KredEx jagab renoveerimisvõimetutele korteriühistule rahalist toetust mitmel moel:

• • Korteriühistud saavad taotleda rekonstrueerimistoetust;
  • Korteriühistutel on võimalik küsida KredExilt omafinantseeringu osa katteks remondilaenu. Seda olukorras, kus korteriühistu ei saa erapangast laenu. See juhtub siis, kui kinnisvara on nii odav, et pank ei anna laenu või kortermajas elab palju (energia)vaeseid inimesi;
  • Korteriühistul on võimalik taotleda KredExi käendust pangalaenu saamiseks. Seda on vaja, kui erapank on nõus laenu andma, kuid kortermaja ise ei ole piisav garantii.

1.3.3 Klastrite renoveerimise toetamine koos vajalike lihtsustustega ühishangete jaoks ja hoonete vahelise ala parendamise toetusmeetmetega.

– Lubatud on, et mitu hoonet taotlevad toetust koos ja teevad ehitamiseks ühishanke. Samuti on lubatud, et üks tehniline konsultant, kellel on rohkem kui üks hoone, korraldab kõigile oma hoonetele ühise ehitushanke.  Kohustus ei ole, et need hooned asuksid koos.

KredExi poolelt tehtud muudatuse eesmärk oli lihtsustada korteriühistute paberimajandust, meelitada suuremaid ehitusettevõtteid renoveerimisturule ja läbi selle alandada renoveerimishinda. Suurem töömaht võiks tagada madalama ehitushinna. Samuti mitme hoone ühishanke puhul on võimalik leida ehitaja ka hoonetele, millele see muidu nii lihtne ei oleks nt Eesti äärealades.

1.3.4 Energiavaeste sihtrühmade suurem kaasamine riiklikku rekonstrueerimistoetusesse ja selle mõju hindamine energiaostuvõimetusele.

– Energiavaesus on palju suurem väljaspool Tartut ja Tallinnat ning veelgi suurem Eesti äärealadel. Nii on riiklik rekonstrueerimistoetus Tartus ja Tallinnas 30%. Teistes linnades ja maakonnakeskustes on see 40% ja ülejäänud Eestis 50%.

2. Tartu linna renoveerimisvõimekuse suurendamine

2.1 Asumipõhise renoveerimise suurprojekti ellu kutsumiseks Tartus, mis looks tingimused tervet linnaosa (või muud asumit) hõlmava renoveerimisplaani väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

– Seda tehakse osaliselt projekti buildEST raames  – Eesti renoveerimismaraton. Selle projekti raames rajab Tartu linn kaks elulabori linnaosa ja teeb neile renoveerimisplaanid.

2.2 Taotleda ELENA toetust asumipõhise renoveerimise toetamiseks Annelinnas.

– Tartu linna sai ühe ELENA toetuse, millega kaasatakse renoveerimisse kortermaju üle Tartu. Kui see meede õnnestub, siis jätkatakse ELENA toetuse taotlemist.

2.3 Luua Tartus võtmed-kätte põhimõttel toimiv renoveerimise nõustamise täisteenus.

– ELENA toetuse raames luuakse võtmed-kätte põhimõttel toimiv renoveerimise nõustamise täisteenus.

2.4 Kogukondlike kokkulepete sõlmimine nende organisatsioonide ja ühendustega, kes aitavad kaasa korterelamute tervikliku renoveerimise mahu suurendamisele. Kavandatavad kogukondlikud kokkulepped sõlmitakse huvitatud organisatsioonide ja ühendustega kogukonna võimestamiseks, lähtudes Tartu Energia 2030 arengukavas ettenähtud tegevustest.

– See on planeeritud 2023. aasta sügisesse, kui linn alustab kogukondlike kokkulepete kampaaniat Tartu Energia 2023 eesmärkide saavutamiseks.