Loading...
Esileht2018-11-10T10:37:10+00:00

Energiaarukas kogukond

Kas olete kunagi mõelnud, kes või mis tarbivad energiat – elektrit, transpordikütust ja soojust?  Hooned, milles elame? Autod, millega sõidame? Või hoopis inimesed, kes neid hüvesid kasutavad? Meie arvame, et energiakulu taga on just nimelt inimesed ja nende tehtud otsused. Nutikad hooned ja targad kogukonnad saavad toimida vaid tarkade tarbijate abiga. ENERGIAARUKAS KOGUKOND koosneb kõigist meist – sina ja mina ise, meie naabrid ja teised elanikud, kes teavad ja tunnevad huvi, kuhu kulub energia ning kuidas toimida, et kasutada energiat targalt ja kasutoovalt. Energiaarukas kogukonnas teame meie kui tarbijad, kuhu ja kuidas kuluvad soojus ning elektrienergia meie kodudes, tööl ja koolis.

Aastatel 2017-2018 ellu viidud Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti Energiaarukas kogukond toetas Euroopa Regionaalarengu Fond 

Uudistamiseks

Energiat! Kasuta arukalt

Aastal 2017 kutsusime Rõuge kandi inimesi üles liituma Energiaaruka Kogukonna projektiga. Enne seda olime juba käinud Rõuge koolis ja vaadanud seal ringi, otsides koos kooliperega võimalusi energiasäästuks ning mõeldes, kuidas meie inimeste energiakäitumist parandada. 2018 augustiga sai Eesti-Läti koostööprojekt Energiaarukas Kogukond lõpetatud ning on aeg vaadata tagasi, mida me selles projektis nägime, teada saime ja õppisime.

Projekt koosnes erinevatest energiakäitumise ja harjumuste ning harimisega seotud tegevustest kahel suunal: koolid ja kodud nii Eestis kui Lätis.

Võib öelda, et Rõuge koolimaja sai mõnevõrra energiaarukamaks küll − spordihoone riietusruumidesse ja koridoridesse said liikumis- ja kohaloluandurid, koolimaja vanas osas vahetati kulukaid hõõgpirne leedide vastu. Vanemate tualetipottide loputuskastidesse lisati kahesüsteemne sisu, hoone soojuspumbale lisati arvesti, mis aitab senisest paremini pumba energiatarbimist jälgida. Et kaugemalt tulevad lapsed teaks, mis ilm neid kooli jõudes ees ootab, sai koolimaja katusele paigaldatud ilmajaam. Kooli energiaklassi soetati sisekliima jälgijaid ning energiamõõtjaid, mida kasutades saab imelihtsalt teada, mis temperatuuri, niiskuse ja süsihappegaasi sisaldusega õhk ruumis parajasti on (eriti oluline, et mõista, miks lapsed mõnikord tunni lõpupoole loiumaks muutuvad ja pea “paksuks” läheb) või kui palju energiat mõni meie elektriseade tarbib.

Ilmselt on paljud õhtused trennides käijad märganud ja katsetanud meie uhket energiaratast − vanast jalgrattast meisterdatud generaatorratast, millel vändates saab aimu, kui palju tööd tuleb teha mõne elektripirni põlema panemiseks ning põlemas hoidmiseks.

Lisaks oli kogu kooliperel võimalus end aasta jooksul energiateemadel harida: õpilastel energiaringis, videokonkursil, energiapäeval ja õppereisidel, õpetajatel seminaridel. Projekti koolitegevustest jäi lisaks paigaldatud seadmetele alles palju, mida ka internetis uudistada, alla laadida ja teadmiseks võtta: energiamapp ehk energiateemalised töölehed, mida saab projekti kodulehelt alla laadida ning loodusainete tundides kasutada (http://www.trea.ee/sec/energiamapp), videokonkursil osalenud tööd (http://www.trea.ee/sec/videokonkurss) ning ilmajaam, kust kõik huvilised saavad Rõuge piirkonna ilmaandmeid uudistada (http://ilmajaam.rauge.ee).

Laiemaid rahvahulki hõlmas projekti kodukampaania osa. Seal palusime inimestel vastata veebiküsitlusele ning pakkusime end nende kodude energiakäitumist seirama. Pärast mõningaid valikuid jäi sõelale kümmekond kodu, kus seire läbi viidi ning selliselt tekkis paras läbilõige erinevatest kodude ning perede tüüpidest. Sama tehti ka meie Läti partnerite juures ning pärast seireperioodi lõppu oli päris põnev inimeste energiaharjumusi nii omavahel kui lõunanaabrite omadega võrrelda. Kokku osales küsitlustes ja seires kahe riigi peale ligi sadakond peret või majapidamist. Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert ja Energiaaruka Kogukonna projekti juht Antti Roose tegi uuringutest põhjaliku kokkuvõtte, mille põhjal valmis projekti lõpuks ka raamat “Energilised inimesed” (http://www.trea.ee/sec/energiaraamat). Viimast võib õige pea laenutada meie valla raamatukogudest. Uuringu tulemused võib lühidalt kokku võtta nii, et piirinaabrite energiakäitumine on üldjoontes sarnane, esineb vaid üksikuid erinevusi. Loomulikult mängib oma rolli ka Eesti ja Läti veidi erinev elatustase, kuid üldistades võib öelda, et lätlased tarbivad pisut vähem elektrit ja autokütust kui eestlased (seegi sõltus valimist, kus eestlaste kodud olid suuremad, küsitletud elasid rohkem maal, mis suurendas sõiduvajadust). Rahaliselt on vahe suurem, kuna Läti energiahinnad on madalamad. Väga suure ja üldse mitte meeldiva üllatusena jõudis inimeste teadvusesse, et kui panna majapidamise energiaarvestuses paberile ka autokütus, siis moodustab see üle poole kõigist meie energiakulutustest: oleme küll harjunud muretsema soojaenergia ja elektri kõrge hinna pärast, kuid pole teadvustanud, et autokütusele kulutame aasta summas rohkem kui toasoojale ja elektrile kokku. Kas pole mõtlemapanev, eriti kui mõelda, kui palju oma käikudest võiksme auto asemel teha jalgsi või ühistranspordiga või oma sõite kellegagi jagades?   

Projekti kodukampaanias osalejad said samuti osa harivatest tegevustest nii seminaride kui reisidena Eestis ja Lätis. Lisaks valmis projektis kuus humoorikalt harivat minutifilmi erinevatel energiateemadel (http://www.trea.ee/sec/energiaaruka-kogukonna-videod). Kodude seirel kasutatud seadmed (sisekliima monitorid ja erinevad energiatarbe mõõtjad) jäävad pärast projekti lõppu Rõuge vallavalitsuse kasutusse ning nende abiga viiakse energiaaruka kogukonna ideed edasi, jälgides meie valla avalike hoonete sisekliimat ning energiakasutust. Haanjas Suure Munamäe vaatetornis ning Rõuge koolimajas saab näha suuri omapärase disainiga postreid, mis räägivad meie kandi kliimast ning energia päritolust, tootmisest ja tarbimisest.

Kõikide projekti tegevuste ja tulemustega saab tutvuda siinsel kodulehel.

Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti Energiaarukas Kogukond toetas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rõuge Vallavalitsuse partnerid projektis olid Tartu Regiooni Energiaagentuur, Vidzeme ühendpiirkond ja Aluksne Linnavalitsus.