Liginull. Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus 2018 Tartus.

Seekordne Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus pakub ühe võimaliku vaate küsimusele, kas ja kuidas peaks arhitektuur reageerima ärevatele teadetele meie koduplaneedi ülekuumenemisest. Näitust on oodatud külastama kõik ruumi- ja keskkonnahuvilised.

Mida tähendaks maailmale ja Eestile, kui kliima soojeneks 2100. aastaks +4 °C? Mida tähendaks see, kui soojenemine oleks “ainult” +3 °C või +2 °C? Kuidas on soojenemine seotud kasvuhoonegaasidega? Kui palju peaksid kasvuhoonegaaside heitmed vähenema, et tagada elamisväärne planeet ka tulevastele põlvedele? Kas 1 tonn CO2e on palju või vähe? Mitu kilomeetrit autosõitu see tähendab? Aga mitu tonni betooni? Miks on eestlase keskmine jalajälg kolm korda suurem kui lätlasel ja rootslasel ning kogu maailmas esikümnes? Milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmesse? Kuidas see panus hoonesektori erinevate osade vahel jaotub ja millised on trendid? Mida Eestis praegu tehakse, et jalajälge vähendada ja kas sellest piisab? Mida sellele lisaks või selle asemel tuleks teha, et meie jalajälg ka päriselt vähenema hakkaks? Need on vaid mõned küsimused, mille näitus tõstatab ja millele ka jõudumööda vastab.

 

Näituse ajendiks on 1. jaanuarist 2020 a kehtima hakkavad hoonete liginullenergianõuded, mille eesmärgiks on vähendada oluliselt Eesti hoonete kasvuhoonegaasiheitmeid ja seeläbi anda omapoolne panus katastroofiliste kliimamuutuste ärahoidmisse. Uute regulatsioonide mõõtkavaks on üks hoone ja ajaskaalaks 30-50 aastat. Kuraatornäitus võtab laiema vaatenurga, küsides, kas iga lähenemine, mis ei vaatle probleemi kogu planeedi mõõtkavas, holistlikult ja vähemalt 100-aastases perspektiivis, pole paratamatult läbikukkumisele määratud.

 

Olgugi et tegemist on arhitektuurinäitusega, ei ole seekordse kuraatorinäituse huvikeskmes ruum kui vorm. Kuraatorinäituste ettevalmistuste käigus on saanud selgeks, et uued olud ei pruugi tulevaste hoonete vormi eriti mõjutada. Oluliselt enam muutuvad ilmselt hoiakud ja mõtteviisid, millega hooneid edaspidi kavandatakse. Sestap on näitus vormilise asemel ennekõike sisuline, fookusega ruumil kui sisul.

 

Näituse kuraatorid: Eik Hermann, Mihkel Tüür, Rene Valner.

Kaastööd: Ott Kadarik, Raul Kalvo, Ralf Lõoke, Erkki Seinre.

Graafiline disain: Uku-Kristjan Küttis, Jaan Sarapuu.

Täname: Endrik Arumägi, Paul Klõšeiko, Ingrid Kormašov, Kalle Kuusk, Kiel Moe, Raimo Simson, Ravi Srinivasan, Margus Tali, Martin Thalfeldt.

 

Näitust toetavad Floorin AS ja Eesti Kultuurkapital

Tulemas:

Jälgi meid Facebookis!

2019-02-27T15:33:06+00:0027.02.2019|Categories: Uudised|